Tallinna ühistranspordi ajalugu

1928. aasta "Dvigateli" vagun, endine nr 9, Koplis. Foto: 1931

1915. aastast Vene-Balti ja Bekkeri laevatehaste juurest mööda Kopli tänavat Telliskivi tänavani kulgevale aurutrammiliinile toodi esialgu 13 vedurit ja 27 vagunit Peterburist Nevski trammiliinilt, mis oli avatud 1882.a. Kaks uuemat vedurit sel liinil olid ehitatud 1904, teised olid pärit Nevski liini algaastaist. Need vedurid ja vagunid lammutati vanarauaks juba mõne aasta pärast. Asemele hangiti kaks pisemat raudteevedurit (mõlemad olid ehitatud 1915, üks Kolomnas ja teine Harkovis), Vene-Balti tehases pandi kokku kaks „Büssingu“ automootoriga töötavat mootorvagunit ja „Dvigatelist“ telliti 10 järelvagunit. See veerem kuulus tehastele ja oli käigus kuni Kopli liini ümberehitamiseni 1524 mm rööpalaiuselt 1067 mm-le, mis toimus 1931. aastal.

Esimesed mootortrammid linnaliinidele ehitati 1888. aasta kinniste konkavagunite baasil. Vaguni raam keevitati pikemaks ja raamile kinnitati harilik 20-25 hobujõuline veoautomootor (vagunitel nr 2, 3, 4, 8 ja 9 firma Garford, nr 1 ja 7 Selden, nr 6 Peerless ja nr 5 teadmata marki). Rattad pani käima kettülekanne. Kiirust arendas selline tramm 30...35 km/h, bensiini kulus keskmiselt 0,39 liitrit kilomeetrile. Kõik 9 vagunit värviti roheliseks. Linnaliinidel sõitsid nad 1920-ndate lõpuni. Aastal 1931 said vagunid 6, 9, 7 ja 3 põhjaliku remondi ja jätkasid tööd Kopli liinil nr 51-54 all. Vaguni nr 1 remont jäi (arvatavasti rahapuudusel) ära ja vagun nr 55 seega sündimata. Vagunite 5 ja 8 alusraamidele ehitati uued bensiinimootorvagunid 64 ja 65.

Neli täiesti uut bensiinimootorvagunit (nr 10-13) telliti „Dvigateli“ tehasest 1924. aastal. Need olid esimesed Eestis Tallinna jaoks ehitatud trammid. Istekohti oli uues trammis 18 (kaks pikka tamme- või saarepuust istet küljeakende all), seisukohti nähti ette taga- ja esiplatvormil kokku 16. Vagun oli 8,5 meetrit pikk, kiirus kuni 30 km/h, mootori võimsus 22 hobujõudu. Vagunite põhivärv oli sinine, külgedel valged triibud, millele oli kirjutatud „Sisse- ja väljakäik sõidu ajal on keelatud“. Veel neli samasugust mootorvagunit (nr 6-9) telliti „Dvigatelilt“ 1928. aasta laulupeoks. 1931. aastal said nad uuteks numbriteks 56-63 ja viidi tasapisi üle Kopli liinile, välj arvatud vagun 60, mis ehitati ümber järelvaguniks 125.

Viimased neli bensiinimootorvagunit valmisid aastail 1931-1932. Kaks lühemat, nr 64 ja 65, ehitati vanade vagunite alusraamidele. Kaks pikemat, nr 66 ja 67, olid täiesti uued ja varustatud firma Continental 76-hobujõuliste mootoritega. Nii sai neid kasutada Kopli liinil talviti lumesahkadena. Veel üks bensiinimootorvagun ilmus numbri 126 all liinile detsembris 1949, tähistamaks Stalini 70. sünnipäeva. Tegemist oli endise vaguniga nr 61, mis novembris 1946 maha põles, siis uue kere sai ja järelvagunina ligi aasta liinil sõitis.

Bensiinimootortrammide liiklus Tallinnas lõppes 5. novembril 1953, kui Kopli liin linnaliinidega ühendati. Vagunid 57, 59 ja 126 jäid veel lühemat aega ning 66 ja 67 ligi kaheks aastaks järelvagunitena sõitma, seejärel kohandati 66, 67 ja 126 tehnilisteks trammideks.

Vanad mootorvagunid nr 7 ja 2 kohtuvad Pärnu maantee ja Suur-Karja t. ristmikul. Foto: Eesti Filmiarhiiv, 1925	Hiljuti remonditud mootorvagun 54 ASEA järelvaguniga nr 104 Kopli lõppringil. Foto: 1931	Tramm 63 Balti jaama algpeatuses, väljumas Koplisse. Foto: NSV Liidu fotodokumentide keskarhiiv, 1945	Uus mootortramm nr 67 Kopli lõpp-peatuses. Foto: u. 1933