Tallinna ühistranspordi ajalugu

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Tatra T4SU

E-mail Prindi PDF
Tatra T4, 300+301
Tramm 300+301 Majaka tänaval.
Foto: Aare Olander, 20.7.2004


Tüüp: T4SU
Valmistaja:
ČKD Tatra
Ehitusaastad:
1973 - 1980
Pikkus:
14 meetrit
Tühimass:
16,5 tonni
Istekohti:
34(¹)
Mootor:
TE 022B, 4x42 kW

Tatra trammide seeriatootmine algas 1952. aastal, kui tehas Tatra-Smichov Prahas oli USA-st soetanud PCC-trammide litsentsi. Nn. „PCC-tramm“ sai nime USA trammiettevõtete esindajate komiteelt (the Electric Railway Presidents' Conference Committee), mis tuli kokku uue standtardtrammivaguni loomise põhimõtete arutamiseks. 1934. aastal valminud mudeli eripäradeks olid voolujooneline täismetallkere kahel kaheteljelisel alusvankril, jalgpedaalidega kiirendamine ja pidurdamine, järelvagunite puudumine (küll aga võis mitu trammi kokku haakida), maksimumkiirus vähemalt 60 km/h.

1960-ndatel tekkis Tatra trammide vastu huvi ka Ida-Saksamaal. Detsembrist 1964 maini 1965 tegid kolm Tatra T3 vagunit proovisõitu Dresdenis. Tulemused olid niivõrd muljetavaldavad, et otsustati Saksa DV-s trammitootmine üldse lõpetada ja edaspidi Ida-Saksamaa linnadele tramme üksnes Prahas tootma hakata. 1967. aastal valmisid kaks prototüüpvagunit Tatra T4, mis ei erinenud mudelist T3 millegi muu, kui üksnes vaguni laiuse poolest (2,5 m asemel 2,2 meetrit). Seesama mudel T4 jõudis 1971. aastal ka NSV Liitu (Kaliningradi ja Vinnitsasse) ning märtsis 1973 Tallinna.

Vagunil T4 oli kaks lühikese baasiga (1,9 m) pöördvankrit, veomootoreid võimsusega 40 kW oli neli, nendelt veojõu ülekandmiseks ratastele oli kasutatud kvaliteetseid hüpoidreduktoreid, rattad olid komplekteeritud müra vähendavate kummielementidega, poolautomaatne käivitusseade, nn. kiirendi, omas 99 lülitusastet, selle juhtimine toimus juhi poolt põrandal asuvate käivitus- ja pidurduspedaaliga. Gotha trammidega võrreldes oli Tatra T4 tehniline pool tunduvalt parem, samas jättis soovida nii kvaliteet kui kujundus. Nõrk oli metallpindade korrosioonikaitse. Värvipind tuhmus ja pleekis kiiresti.

1981. aastani anti käiku kokku 60 vagunit T4 ehk 30 koosseisu. Algul komplekteeriti nendega 3. liin, seejärel suuremalt osalt ka 4. T4 trammid sõitsid reeglina kahekaupa paaris. Üksikuna sattus mõni T4 liinile vaid juhul, kui paariline oli korrast ära, 1988. aastast pole aga liiniveo korras sattunud ükski T4 üksinda sõitma. 1978. aastal prooviti sõitu panna kolmevaguniline T4 koosseis. See proovisõit, mis möödus "üle kivide ja kändude", lõppes Paberi peatuses kontaktliini läbipõletamisega. Keeruline oli juhil ka jälgida peatuses kõiki üheksat ust. Samuti poleks saanud sellise tramm-rongiga sõita üle vana Pärnu maantee viadukti, kus oli ametlikult lubatud kuni 12-tonnine koormus - koormatud kolme vaguniga T4 koosseis oleks kaalunud u. 80 tonni. Ülipika tramm-rongi idee jäi sinnapaika.

T4 trammide kasutuseaks oli tootja poolt määratud 19 aastat. Selle tähtajani ei pidanud vastu üksnes 1995. aastal avariisse sattunud vagun 303. Enamik tramme sõitis 25-26, esimene Tatra-koosseis 250+251 aga koguni 31 aastat. Viimased T4 koosseisud võeti liinilt maha maikuus 2005, kui Tartu maantee liin oli kogu suveks rekonstrueerimiseks kinni pandud. Neist viimastest toimetati vagun 294 oktoobris 2005 Järva-Jaani vanatehnika varjupaika, vagun 309 aga asub ühes Rae valla turismitalus.

1973. ja 2005. aasta vahel oli sõidus 60 T4 trammi:

Käiku antud

Maha kantud

250, 251
1973
2004
252 - 269
1975
1996 - 2005
270 - 279
1976
1995 - 2004
280 - 299
1978
1997 - 2005
300 - 309
1980
1995 - 2005

(1) - Enamjaolt sõitsid T4-d kahekaupa paaris, seega trammikoosseisus oli 68 istekohta.


Tramm 251 Viru väljakul. Foto: Jorma Rauhala, 31.7.1973 Tramm 305+309 Viru väljakul, teist päeva selles koosseisus liinil. Foto: Aare Olander, 30.1.1980
Tramm 262+263 Linnahalli peatuses 6. liinil (Tondi - Kopli). Foto: Aare Olander, 28.6.2003
Vagun 309 seestpoolt. Foto: Aare Olander, 18.8.1980

1964 - 1988
1973 - 2005
1981 - ...
Gotha G4
Tatra T4SU
Tatra KT4SU